Septembrist oktoobri keskpaigani toimusid iga-aastased e-tasemetööd 4., 7. ja 10. klassile. Eesti keele kui teise keele tasemetööst selgus, et varase keelekümbluse programmi alusel õppinud saavutasid märgatavalt paremaid tulemusi kui tavaõppel õppinud.*

Arutelud hariduse üleviimiseks eesti keelele käivad juba ammu. Sel aastal kerkis see teema uuesti esile ja loomulikult teeb see mõnegi lapsevanema murelikuks: mis saab minu lapse haridusest? Äkki on parem panna laps kohe eestikeelsesse kooli, võib mõelda muukeelne lapsevanem. Samas teeb muukeelsete laste suur tung eesti kooli murelikuks eesti vanemaid. Pole ju saladus, et keele õpetamine emakeelena või teise keelena on kaks erinevat asja. Lisaks puuduvad meil koolides kakskeelsed tugispetsialistid, kes oskavad kindlaks teha, kuidas muukeelset last õpiraskuste korral aidata.

Kui ühed lapsevanemad kaitsevad veendunult venekeelset haridust, teised aga panevad oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse, siis unustatakse tihti, et keel ei tohi olla lapse jaoks eesmärk omaette. Keelekümbluse puhul ei olegi, sest kümblusprogrammis ei õpi lapsed mitte eesti keelt, vaid kõiki õppeaineid eesti keeles. Eesti keele oskuse saavad nad justkui pealekauba. 

Lastevanemad, kes valivad oma lastele kooliteed, konsulteerivad ikka ka keelekümblusprogrammi lastevanemate liiduga. Hea, et meie liidul on nüüd riikliku tasemetöö andmed, mis kinnitavad varase keelekümbluse tõhusust. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.